28. mai

Oi jah, kuidas aeg lendab:) Juba üle kahe nädala tean, et sa mu sees kasvad, pisike imekene:) Ja mul on nii paha olla:) Ma tean, et see ei ole Sinu süü, aga ometigi on keeruline leida mõnda toiduainet või söögikorda, mis ilusti kurgust alla läheks. Näiteks tegin paar päeva tagasi salati küüslaugust, maasikatest, marineeritud kurgist ja granaatõuna seemnetest... Noh, panin moe pärast mõne tomati ja kapsalehe ka:) KÜLL OLI HEA!
Üldiselt on lemmikuks sel nädalal jõhvikajook külmutatud vaarikatega...
Unistan sellest, et saaksin terve päeva lesida, ei, õõtsuda õige kergelt liikuvas rippkiiges olles ise niiskesse linasse mässitud, keegi võiks aeg-ajalt tulla ja suu juurde tõsta klaasi jahutava joogiga ja ma ei peaks rääkima ega mõtlema, vaid saaksin lihtsalt olla... Võib-olla oled Sina niimoodi mu kõhus - lihtsalt oled ja arened, õõtsud vaikselt ja kuulad mu kõhukorinat?...
Küll on hea, et meil Siim on. Ta hoiab mind kenasti rakkes ega lase ennast liiga haledana tunda:) 9. juunil saan arsti juurde... See polegi tänapäeva modernses maailmas nii lihtne, peab ikka hea jupi ootama, eriti suvel, kui tohtrid puhata ja mängida ka tahavad. Ootan seda minemist küll, sest siis nad ehk oskavad öelda, millal Sa sünnid... Või noh, enam-vähem... Teen kõhule pai ja lähen lõunasööki valmistama. Suured vennad tulevad kohe koolist:) Arene rõõmsasti:)