Oh kulla Siputaja:) Sa muudkui kasvad ja põksid mind õhtuti juba täitsa usinalt:) See on armas. Olla on mul hea, nii hea, et vahel isegi unustan ära, et ma ei ole hetkel üksinda:) Käisin seenel ja ähkisin seenekorvi mäest üles vedides ja mõtlesin, miks küll jaksu ei ole, aga siis meenus, et hetkel ongi õigem asju natuke tasapisi ja meie kahe tempos teha:) Ühel hommikul ärkasin ja hakkasin voodist välja ronima, kui korraga jäin oma kõhtu vaatama ja mõtlesin imestunult, mis sellega nüüd juhtunud on, et kuidas see saab olla ühe ööga nii suureks kasvanud... No ja siis tuli jälle õnnistatud seisund meelde:)
Nüüd ma tahan süüa - kogu aeg ja vahet pole mida. Miskit tuleks ette võtta, muidu saan reedel arstile minnes pragada:) Ähhh, eks natuke peab ju ikka varusid ka olema, et Sul pärast midagi süüa oleks, onju?
Unenäod on hämmastavad ja jubedad nagu mul alati raseduse teises pooles on olnud. Täna pidin koos Su vendadega Portsmouthist Londoni Essexi (!) lennujaama sõitma, et Eestisse lennata. ma ei teadnud teed ja siis meenus mulle, et check-in on tegemata ja mul polnud õrna aimugi, mis kell lennuk läheb jne. See oli päris kole! Tädi-Riita pani ühe eriti lühikese musta kleidi selga ja ütles, et temal on igatahes kiire ja tal pole aega sellega tegeleda, et me minema saaks ja issile ma ei julenud helistada, et hakkab pahandama, miks mul kõik nii viimasele hetkele on jäetud... Noh, kui ma ärkasin, olime ikka veel Inglismaal, aga ma olin juba lahenduse välja mõelnud...
Kasva siis tublisti:) Pai!
PS! Siim käib ka iga päev mitu korda kõhtu kallistamas ja vaikselt Sinuga kudrutamas? Ei tea, kas Sa tunned ta hääle peale sündimist kohe ära?
Kallid teile mõlemale! Ei saagi kõhubeebile pai teha enne ärasõitu, aga eks ma hoian siin silma peal ja loodan ikka lugeda, kuidas te seal kahekesi kulgete:)
ReplyDeleteHoia jah! Ja hoia ennast ka, väga! Ja tüdrikuid!!
ReplyDelete