Monday, September 21, 2015

21. september

Hei, väike roosa roomav rõõmurull:) Just nii on Sind paslik kutsuda küll. Magad hetkel koos Siimuga õues lõunaund ja mina kirjutan. Sulle ja Sinust. Hakkad mõne päeva pärast 8 kuuseks saama:) Juba! Sulle meeldivad üliväga kassid ja koerad. Ja emme varbad. Ilmselt Sa ei saa aru, et need on minu varbad, küll aga saad aru, et kui need asjandused tulevad, siis on emme lähedal ja neid tasub mööda maja taga ajada.

Sööd kenasti juba igasugust toitu. Ma pean küll ütlema, et enamus beebitoite tuleb meil purgist, sest mul pole väga jaksu keeta ja püreestada jne, aga vahel ikka saad korralikku toitu ka. Lutsu-piima nosid jätkuvalt aplalt ja see viib iga mure ja valu kiirelt minema. Eile tõusid toe najal jalule. Emme jaoks on see üks nukker hetk küll, kas tead. Käputada oled ka proovinud, aga roomamises võid end meistriks pidada.

Kuna Siim käib poole päeva kaupa lasteaias, siis saame nüüd veidi kahekesi ka olla ja siis lesime põrandal ja jutustame ja itsitame... Silitan Sind vahel ja mõtlen, kuivõrd imeline pisike olevus Sa mul oled. Hetkel on raske ette kujutada, et Sa hakkad jonnima, ütled, et ma olen vanamutt ja ei jaga üldse matsu jne. Ometi need ajad tulevad ja lähevad.... Armastan Sind nii väga, sa pead seda tundma ja alati endas kandma, see aitab Sul teha häid valikuid...

Eile käisime vana-vana Leili sünnipäeval. Ta sai 79. Olime kõik ühel pildil - Sina, mina, Sa vanaema ja vana-vanaema. Armas... Kuna meil teist sellist joru ette näidata pole, mina ju ainus tüdruk 7 poisi kõrval, siis on see eriti eriline ja õnnistav, et vana-vana sai Sind oma põlvel hoida...

Kasva tublisti edasi, mu väike musirull:)

No comments:

Post a Comment